Kliimamuutuste põhjused

Fossiilkütuste põletamine, metsalangetamine ja loomakasvatus mõjutavad üha enam kliimat ja Maa temperatuuri.

Nende tegevuste tulemusena paisatakse atmosfääri tohututes kogustes kasvuhoonegaase (lisaks seal juba looduslikult esinevatele), mis võimendab kasvuhooneefekti ja globaalset soojenemist.

Võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega oli 2019. aasta keskmine temperatuur maailmas 1,1 °C kõrgem. Nii on seni registreeritud kümnenditest 2011–2020 märgitud kõige soojema aastakümnena. Praegusel ajal tõuseb inimtekkelise kliimasoojenemise tõttu ühe aastakümne jooksul keskmine temperatuur 0,2 °C.

Kui temperatuur tõuseb võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega 2 °C, mõjub see väga halvasti nii looduskeskkonnale kui ka inimeste tervisele ja heaolule. See suurendab ka ohtlike ja isegi katastroofiliste globaalsete keskkonnamuutuste riski.

Rahvusvaheline üldsus on seepärast tunnistanud vajadust hoida keskmise temperatuuri tõus alla 2 °C ja pingutada, et see jääks alla 1,5 °C.

Kliimamuutuste peamine põhjustaja on kasvuhooneefekt. Mõned gaasid toimivad Maa atmosfääris kasvuhooneklaasina: päikesevalgus püütakse kinni ja takistatakse selle tagasipeegeldumine kosmosesse – see omakorda annab hoogu globaalsele soojenemisele.

Paljud nendest gaasidest on looduslikud, kuid inimtegevus suurendab mõne gaasi kontsentratsiooni atmosfääris. Näiteks:

• süsinikdioksiid (CO₂)
• metaan
• dilämmastikoksiid
• fluoritud gaasid.

Globaalset soojenemist põhjustab kõige enam inimtegevuse tagajärjel tekkiv süsinikdioksiid. Aastaks 2020 oli selle kontsentratsioon atmosfääris 48% kõrgem kui tööstusrevolutsiooni eel (enne 1750. aastat).

Inimtegevuse tagajärjel eraldub väiksemates kogustes ka teisi kasvuhoonegaase. Metaan on süsinikdioksiidist veel võimsam kasvuhoonegaas, kuid selle eluiga atmosfääris on lühem. Dilämmastikoksiid nagu ka süsinikdioksiid koguneb ja säilib atmosfääris aastakümneid ja sajandeid. Muudel saasteainetel kui kasvuhoonegaasidel, sealhulgas aerosoolidel (nt tahmal) on erinevad soojendavad ja jahutavad mõjud ning neid aineid seostatakse ka muude probleemidega, näiteks halva õhukvaliteediga.

Looduslikud mõjutajad – näiteks muutused päikeseaktiivsuses või vulkaaniline tegevus – on vahemikus 1890 kuni 2010 mõjutanud maakera keskmist temperatuuri vähem kui 0,1 °C.

• Söe, nafta ja gaasi põletamisel tekivad süsinikdioksiid ja dilämmastikoksiid.
• Metsade maharaiumine (raadamine). Metsad aitavad kliimat reguleerida, sidudes atmosfäärist süsihappegaasi. See kasulik mõju kaob, kui puud maha võetakse. Puudes ladestunud süsinik lendub atmosfääri ja suurendab kasvuhooneefekti.
• Ulatuslikum loomakasvatus. Lehmad ja lambad tekitavad oma toidu seedimisel suurtes kogustes metaani.
• Lämmastikku sisaldavad väetised põhjustavad dilämmastikoksiidi heidet.
• Fluoritud gaasid eralduvad mitmesugustest seadmetest, mille tootmisel või milles endis neid kasutatakse. Nende gaaside heited mõjutavad kliima soojenemist pea 23 000 korda rohkem kui CO₂.

Nii nagu iga tonn CO₂ heidet soojendab kliimat, aitab igasugune heite vähendamine soojenemist pidurdada. Et üleilmset soojenemist täielikult peatada, tuleb kogu maailmas CO₂ netoheide nullini viia. Lisaks võib muude kasvuhoonegaaside, näiteks metaani heitkoguste vähendamine globaalset soojenemist tugevalt aeglustada, eriti lühiajalises perspektiivis.

Kliimamuutuste tagajärjed on äärmiselt tõsised ja mõjutavad meie elu paljusid aspekte. Nii kliimamuutuste ohjeldamine kui ka soojeneva maailmaga kohanemine on ELi peamised prioriteedid. Kliimameetmeid on vaja kohe. Uurige, mida teeb EL kliimakriisi ohjeldamiseks.