Kliimamuutuste mõju avaldub kogu maailmas. Polaarjää sulab ja merevee tase tõuseb. Mõnes piirkonnas on ekstreemsed ilmastikunähtused ja vihmad muutumas tavapärasemaks, samas kui mujal esineb senisest enam äärmuslikke kuumalaineid ning põuda. Kliimameetmeid on vaja kohe, ilma nendeta need mõjud üksnes suurenevad.
Kliimamuutused on väga suur oht ja nende tagajärjed mõjutavad meie elu paljusid eri aspekte. Allpool on loetletud kliimamuutuste peamised tagajärjed. Lisateabe saamiseks klõpsake plussmärkidel.
Kliimakriis on suurendanud maakera keskmist temperatuuri ja toonud kaasa sagedasemad äärmuslikult kõrged temperatuurid, näiteks kuumalained. Kõrgem temperatuur võib suurendada suremust, vähendada tootlikkust ja kahjustada taristut. Kõige rängemalt mõjutab see elanikkonna kõige kaitsetumaid liikmeid nagu eakad ja imikud.
Samuti prognoositakse, et kõrgemad temperatuurid põhjustavad muutusi kliimavööndite geograafilises jaotuses. Need muutused muudavad paljude selliste taime- ja loomaliikide levikut ja arvukust, mis on juba elupaikade kadumise ja reostuse tõttu surve all.
Temperatuuri tõus mõjutab tõenäoliselt ka fenoloogiat – looma- ja taimeliikide käitumist ja elutsüklit. See võib omakorda suurendada kahjurite ja invasiivsete liikide arvu ning teatavate inimestel esinevate haiguste sagedust.
Samal ajal võib väheneda põllumajanduse ja loomakasvatuse tootlikkus ja elujõulisus või ökosüsteemide suutlikkus pakkuda eluks vajalikku (nt puhast vett või jahedat ja puhast õhku).
Kõrgem temperatuur suurendab vee aurustumist, mis koos sademete puudumisega suurendab tõsiste põudade ohtu.
Äärmuslikult madalad temperatuurid (külmalained, miinuskraadidega päevad) võivad Euroopas harvemaks muutuda. Globaalne soojenemine mõjutab aga sündmuste prognoositavust ja seega inimeste suutlikkust tõhusalt reageerida.
Muutuva kliima tõttu seisavad paljud Euroopa piirkonnad juba praegu silmitsi sagedasemate, rängemate ja kauem kestvate põudadega. Põud on ebatavaline ja ajutine vee puudujääk, mida põhjustab sademete vähesus ja suurem aurustumine (kõrge temperatuuri tõttu). See erineb veepuudusest, mis on vee ületarbimisest tingitud aastaringne magevee puudus.
Põudadel on sageli järelmõju, näiteks transporditaristule, põllumajandusele, metsandusele, veele ja elurikkusele. Põuad alandavad jõgede veetaset ja põhjavee taset, pärsivad puude ja põllukultuuride kasvu, suurendavad kahjurite rünnakuid ning soodustavad metsa- ja maastikupõlenguid.
Euroopas mõjutab enamik ligikaudu 9 miljardi euro suurusest iga-aastasest põuakahjust põllumajandust, energeetikasektorit ja veevarustust. Äärmuslikud põuad muutuvad Euroopas üha levinumaks ja suureneb ka nende põhjustatud kahju.
Prognoositakse, et kui maailma keskmine temperatuur tõuseb 3 °C võrra, esinevad põuad kaks korda sagedamini ja põuast tingitud iga-aastane kogukahju Euroopas suureneb 40 miljardi euroni aastas. Kõige rohkem on mõjutatud Vahemere ja Atlandi ookeani piirkond. Sagedasemad ja raskemad põuad suurendavad metsa- ja maastikupõlengute perioodi pikkust ja raskusastet, eelkõige Vahemere piirkonnas. Kliimamuutused laiendavad ka metsa- ja maastikupõlengutest ohustatud alasid. Alad, kus praegu tulekahjusid ei esine, võivad muutuda riskipiirkondadeks.
Kui kliima soojeneb, siis sademete jaotus muutub, aurustumine suureneb, liustikud sulavad ja merevee tase tõuseb. Kõik need tegurid mõjutavad magevee kättesaadavust.
Prognoositakse, et sagedasemad ja raskemad põuad ning veetemperatuuri tõus halvendavad vee kvaliteeti. Sellised tingimused soodustavad mürgiste vetikate ja bakterite kasvu. See süvendab veepuuduse probleemi, mis on suuresti inimtegevusest põhjustatud.
Kättesaadava magevee kvaliteeti ja hulka mõjutab tõenäoliselt ka paduvihmade suurenemine, sest sademevee tõttu võib pinnavette sattuda puhastamata reovesi.
Paljud Euroopa jõed algavad mägipiirkondadest ja 40% Euroopa mageveest pärineb Alpidest. Lume ja liustike dünaamika ning sademete jaotuse muutused võivad kaasa tuua ajutisi vee puudujääke kogu Euroopas. Põuast tingitud muutused jõgede vooluhulgas võivad mõjutada ka siseveelaevandust ja hüdroenergia tootmist.
Prognoositakse, et kliimamuutused suurendavad paljudes piirkondades sademete hulka. Pikema aja jooksul suurenenud sademete hulk põhjustab peamiselt jõgede üleujutusi, samas kui lühikesed tugevad paduvihmad võivad põhjustada üleujutusi ilma veekogude ülevooluta.
Jõgede üleujutused on Euroopas levinud loodusõnnetus, mis koos tormidega on viimase kolme aastakümne jooksul põhjustanud surmajuhtumeid, mõjutanud miljoneid inimesi ja tekitanud tohutut majanduslikku kahju. Tõenäoliselt suurendavad kliimamuutused lähiaastatel üleujutuste sagedust kogu Euroopas.
Prognooside kohaselt muutuvad kõrgema temperatuuri tõttu paduvihmad sagedasemaks ja tugevamaks, kusjuures äkktulvad sagenevad eeldatavasti kogu Euroopas.
Mõnes piirkonnas võivad teatavad riskid, nagu varakevadised üleujutused, lühiajaliselt väheneda, kuna talvel sajab vähem lund. Siiski võib selle mõju keskpikas perspektiivis kompenseerida suurem jõesüsteeme ülekoormava äkktulva oht mägipiirkondades.
Merevee tase 20. sajandil tõusis ja see suundumus on viimastel aastakümnetel kiirenenud.
Tõus on peamiselt tingitud ookeanide soojuspaisumisest soojenemise tõttu. Oma osa on ka liustike ja Antarktika mandrijää sulamisel. Prognooside kohaselt tõuseb Euroopas sajandi lõpuks merepinna tase keskmiselt 60–80 cm võrra, see sõltub peamiselt Antarktika mandrijää sulamiskiirusest.
Umbes kolmandik ELi elanikkonnast elab kuni 50 km kaugusel rannikust ja need piirkonnad toodavad üle 30% liidu SKPst. Euroopas merest kuni 500 meetri kaugusel asuvate varade majanduslik väärtus on 500–1000 miljardit eurot.
Lisaks muudele kliimamuutuste mõjudele suurendab meretaseme tõus ranniku ümbruses üleujutuste ja erosiooni ohtu, millel on märkimisväärsed tagajärjed nende piirkondade elanikele, taristule, ettevõtetele ja loodusele.
Samuti prognoositakse, et merevee taseme tõus vähendab kättesaadava magevee kogust, kuna merevesi jõuab kaugemale põhjavette. See toob tõenäoliselt kaasa ka palju rohkema soolase vee sissetungi mageveekogudesse, mis mõjutab põllumajandust ja joogiveega varustamist.
Samuti mõjutab see rannikuelupaikade elurikkust ning sealseid loodushüvesid. Paljud märgalad kaovad, see ohustab ainulaadseid linnu- ja taimeliike ning kaotab neist aladest saadava loodusliku kaitse tormide põhjustatud üleujutuste eest.
Kliima muutub nii kiiresti, et paljudel taime- ja loomaliikidel on väga raske sellega toime tulla. On selgeid tõendeid selle kohta, et kliimamuutus juba mõjutab elurikkust ja teeb seda ka edaspidi. Otsene mõju hõlmab muutusi fenoloogias (looma- ja taimeliikide käitumises ja elutsüklis), liikide arvukuses ja levikus, koosluste koosseisus, elupaikade struktuuris ja ökosüsteemide protsessides.
Kliimamuutused avaldavad elurikkusele ka kaudset mõju maa ja muude ressursside kasutuse muutuste tõttu. Kaudne mõju võib oma ulatuse ja kiiruse tõttu olla kahjulikum kui otsene mõju. Kaudne mõju on näiteks elupaikade killustumine ja kadumine, liigkasutus, õhu, vee ja pinnase saastumine ning invasiivsete liikide levik. Kaudne mõju vähendab veelgi ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele ja nende suutlikkust tagada olulised hüved, näiteks kliima reguleerimine, toit, puhas õhk ja vesi ning üleujutuste ja erosiooni ohjeldamine.
Kliimamuutused võivad süvendada erosiooni, orgaanilise aine kadu, sooldumist, mulla elurikkuse vähenemist, maalihkeid, kõrbestumist ja üleujutusi. Kliimamuutuste mõju süsiniku säilitamisele mullas võib olla seotud süsinikdioksiidi kontsentratsiooni muutumisega atmosfääris, temperatuuri tõusuga ja sademete jaotuse muutumisega. Äärmuslikud sademed, lume või jää kiire sulamine, jõgede suur äravool ja rohkemad põuad – need kõik on kliimaga seotud sündmused, mis mõjutavad mulla degradeerumist. Oma osa on ka metsade hävitamisel ja muul inimtegevusel (põllumajandus, suusatamine). Eeldatakse, et rannikualade mulla soolasisaldus suureneb, kuna soolane merevesi tungib maale merepinna tõusu ja jõgede vooluhulga (perioodilise) vähesuse tõttu.
Prognoositakse, et kliimamuutused põhjustavad kogu Euroopas suuri muutusi vee kättesaadavuses, kuna sademete prognoositavus väheneb ja tormid tugevnevad. See toob kaasa suurema veepuuduse, eriti Lõuna- ja Kagu-Euroopas, ning üleujutusohu suurenemise suurtel Euroopa aladel. Sellest tulenevad muutused mõjutavad paljusid maismaa- ja merepiirkondi ning paljusid erinevaid looduskeskkondi ja liike.
Veetemperatuur on üks keskseid parameetreid, mis määrab veeökosüsteemide üldise seisundi, sest veeorganismid taluvad vaid teatavat temperatuurivahemikku. Kliimamuutused on tõstnud jõgede ja järvede veetemperatuuri ja vähendanud jääkatet, see on mõjutanud vee kvaliteeti ja magevee ökosüsteeme.
Kliimamuutuste mõjud, nagu merepinna temperatuuri tõus, ookeanide hapestumine ning muutused hoovustes ja tuulemustrites, muudavad oluliselt ookeanide füüsilist ja bioloogilist koostist. Temperatuuri ja ookeaniringluse muutused võivad muuta kalade geograafilist levikut. Meretemperatuuri tõus võib võimaldada võõrliikidel laieneda piirkondadesse, kus nad varem ei suutnud ellu jääda. Ookeanide hapestumine mõjutab näiteks mitmesuguseid kaltsiumkarbonaati tekitavaid organisme. Neil muutustel on vältimatu mõju ranniku- ja mereökosüsteemidele ning sellel on suured sotsiaal-majanduslikud tagajärjed paljudele piirkondadele.
Kliimamuutused ei ohusta oluliselt mitte ainult inimeste tervist, vaid ka looma- ja taimetervist. Kuigi muutuv kliima ei pruugi tekitada palju uusi või tundmatuid terviseohte, süvenevad ja võimenduvad olemasolevad mõjud.
Prognooside kohaselt on tulevaste kliimamuutuste kõige olulisemad tervisemõjud järgmised:
- suvise kuumaga seotud suremuse ja haigestumuse suurenemine;
- talvise külmaga seotud suremuse ja haigestumuse vähenemine;
- ekstreemsete ilmastikunähtuste (üleujutused, tulekahjud ja tormid) põhjustatud õnnetuste ja heaoluhäiringute ohu suurenemine;
- muutused haiguste, nt selliste haiguste mõjus, mis levivad siirutajate, näriliste, vee või toiduga;
- muutused mõnede allergeensete õietolmuliikide hooajalises jaotuses ning viiruste, kahjurite ja haiguste levialades;
- esilekerkivad ja taastekkivad loomahaigused, mis suurendavad Euroopas loomade ja inimeste tervisega seotud probleeme, mida põhjustavad viiruslikud zoonootilised haigused ja siirutajate kaudu levivad haigused;
- esilekerkivad ja taastekkivad taimekahjurid (putukad, haigusetekitajad ja muud kahjurid) ning metsade ja põllukultuuride süsteeme mõjutavad haigused;
- õhu kvaliteedi ja osoonisisalduse muutumisega seotud ohud.
Inimesed, kes elavad vaestes kehva taristuga linnaosades, ning üldiselt vähesema sissetuleku ja varaga elanikerühmad on kliimast rohkem mõjutatud, kuid neil on väiksem suutlikkus nende mõjudega toime tulla.
Kliimamuutused võivad ebaproportsionaalselt mõjutada naisi, kes on ebasoodsas olukorras, kui on vaja kulukaid kohanemismeetmeid. Samal ajal on naised kliimamuutustega kohanemise ja üldse kestlike tavade peamised elluviijad.
Kliimariskide eest kõige vähem kaitstute hulgas on ka töötud ja sotsiaalselt tõrjutud inimesed.
Kuna Euroopa vananev elanikkond kannatab piiratud liikuvuse või tervisehäirete all, on seda suurem osa elanikkonnast kliimamuutuste mõju suhtes haavatav.
Kliimamuutused on juba hakanud mõjutama ka ümberasumist ja rännet. Kuigi kliima on ainult üks mitmest ümberasumise ja rände põhjusest, mõjub see tugevasti paljudele partnerriikidele, mis on suundumas kestlikule arenguteele. Sealsed elanikud sõltuvad sageli suuresti looduskeskkonnast ning neil on väga vähe vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks.
Temperatuuri tõus, sademete jaotuse muutused või merepinna tõus mõjutavad otseselt või kaudselt kõigi ELi liikmesriikide kõigi majandussektorite tootlikkust ja elujõulisust, mis omakorda mõjutab tööturgu.
Kliimamuutused võivad mõjutada tööjõu kättesaadavust elanikkonna terviseseisundi halvenemise ja täiendavate töötervishoiupiirangute tõttu (kõrgem temperatuur töökohal, sagedasemad ja suuremad looduslikud ohutegurid, mis takistavad inimesi töökohale jõudmast).
Lisaks on mitmed majandussektorid väga haavatavad seetõttu, et nad sõltuvad tavapärastest kliimatingimustest. Kliimamuutuste tagajärjel on oodata sektoripõhiseid muutusi näiteks põllumajandustootmises ja turismis.
Suured investeeringud kliimamuutustega kohanemisse võivad pakkuda tööhõive- ja sissetulekuvõimalusi sellistes valdkondades nagu rannikukaitse, hoonete ja (keskkonnahoidliku) taristu tugevdamine, veemajandus ja ohustatud asulate ümberpaigutamine. Siiski pole selge, kuivõrd sellised investeeringud võimaldavad kokkuvõttes töökohti juurde luua. Nende võimaluste ärakasutamiseks on vaja parandada tööjõu oskusi.
Haavatavuse vähendamine ja kohanemismeetmete rakendamine ei ole üksnes valitsuste ülesanne ja kohustus. Kliimamuutused on nii suur probleem, et avaliku ja erasektori osalejad peavad tegema koostööd haavatavuse vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Siiski ei ole kõik sidusrühmad teadlikud ega teavitatud nende haavatavusest ega meetmetest, mida nad saavad võtta, et ennetavalt kliimamuutustega kohaneda. Seepärast on teavitamine ja teadlikkuse suurendamine oluline osa kohanemisprotsessist, et tulla toime kliimamuutuste mõjuga, suurendada kohanemisvõimet ja vähendada üldist haavatavust.
Kliimamuutuste mõju on eriti oluline taristu ja hoonete puhul, arvestades nende pikka eluiga ja suurt algmaksumust, samuti nende olulist rolli ühiskonna ja majanduse toimimises.
Hooned ja taristu võivad olla kliimamuutuste suhtes haavatavad oma konstruktsiooni (vähene tormikindlus) või asukoha (nt üleujutusohuga alad, maalihked, laviinid) tõttu. Neid võivad kahjustada või kasutuskõlbmatuks muuta muutuvad ilmatingimused või ekstreemsed ilmastikunähtused: merepinna tõus, paduvihmad ja üleujutused, äärmiselt madal või kõrge temperatuur, rohke lumesadu, tugev tuul ...
Kliimamuutuste tagajärjed hoonetele ja taristule on piirkonniti erinevad.
Kliimast tulenevad ohud Euroopa energiasüsteemile on juba olemas ja prognooside kohaselt need suurenevad. Kliimamuutused peaksid vähendama Põhja- ja Loode-Euroopas küttenõudlust ning oluliselt suurendama Lõuna-Euroopas nõudlust jahutuse järele, mis võib veelgi kergitada elektrinõudluse tipptaset suvel.
Tugevamad ja sagedasemad kuumalained muudavad energia pakkumist ja nõudlust, sageli vastassuunas. Jätkuv temperatuuri tõus ja põudade levik võib suvel piirata soojuselektrijaamades energia tootmiseks vajaliku jahutusvee kättesaadavust (vähendades energiatootmist), samal ajal kui nõudlus õhu jahutuse järele kasvab.
Lisaks ohustab ekstreemsete ilmastikunähtuste suurem ulatus ja sagedus füüsilist energiataristut: õhuliinide kaudu toimuvat elektri ülekannet ja jaotust, aga ka alajaamasid või trafosid.
Kliimamuutused muudavad ilmamustrid kogu Euroopas ebakindlamaks. Pikas perspektiivis raskendab see otseselt taastuvenergia tootmist. Otsesed näited on päikesepaiste või tuule vähenemine piirkondades, kus neid tavaliselt on rohkem, või kuumuse ja põudade sagenemine, mis mõjutab biomassist energia tootmiseks mõeldud põllukultuure.
Kliimamuutustel on juba praegu ja ka tulevikus kogu 21. sajandi jooksul Euroopa põllumajandusele märkimisväärne kahjulik mõju, mis on tingitud suurenenud kuumusest, põuast, üleujutustest, kahjuritest, haigustest ja mulla seisundi halvenemisest:
- põllumajandustootmine väheneb oluliselt (saagikus väheneb),
- põllukultuuride kasvatamiseks sobivaid alasid jääb vähemaks.
Kuumus ja veepuudus kahjustavad kõige rohkem Euroopa lõunapiirkondi. Kuigi Põhja-Euroopas võib soojenemine tekitada uusi alasid soojalembeste taimede viljelemiseks, ei korva sellest saadav kasu teiste piirkondade kahjusid.
Kliimamuutused mõjutavad ka metsi, sellega kaasneb suurem põudade, tormide, tulekahjude, kahjurite ja metsade seisundit rikkuvate haiguste oht.
Euroopa metsade elurikkus eeldatavasti muutub, sest kliimamuutused on eriti ohtlikud liikidele, mis on tugevalt kohanenud konkreetsete kliima- ja keskkonnatingimustega. Näiteks puuliikide vähene mitmekesisus põhjapoolsetes metsades muudab need metsad looduslike häiringute suhtes vähem vastupidavaks ja seega kliimamuutuste suhtes tundlikumaks.
Tõenäoliselt aeglustub Lõuna-Euroopa metsade kasv, kuna sademeid jääb vähemaks. Lisaks mõjutavad metsa- ja maastikupõlengud eriti tugevasti juba niigi kahjustatud lõunapoolseid ökosüsteeme ning eeldatavasti halveneb nende seisund pikemate ja karmimate tulekahjuperioodide tõttu.
On oodata, et enamiku äärmuslike sündmuste sagedus ja intensiivsus muutuvad kliimamuutuste tõttu märkimisväärselt. Lühiajalises perspektiivis, kui võetakse nõuetekohaselt arvesse aluseks olevat suundumust, tõuseksid kindlustusmaksed järk-järgult ja kindlustusturg suudaks sellised muutused häireteta vastu võtta. Kuid riskiteadlikkus edeneb sageli astmeliselt, mis võib lühikese aja jooksul kaasa tuua hüppelised hinnatõusud. Pikemas perspektiivis, eelkõige kõige haavatavamates sektorites või piirkondades, võivad kliimamuutused kaudselt suurendada sotsiaalset ebavõrdsust, kuna kindlustusmaksed muutuvad vaesemate elanikkonnarühmade jaoks liiga kalliks.
Kliimamuutustel võivad olla märkimisväärsed majanduslikud tagajärjed olulistele turismipiirkondadele. Prognooside kohaselt Lõuna-Euroopa turismiväärtus väheneb oluliselt põhilistel suvekuudel, kuid paraneb muudel hooaegadel. Prognoositakse, et Kesk-Euroopa ligitõmbavus turismisihtkohana suureneb aastaringselt. Paljudes piirkondades kahjustab lumekatte prognoositud vähenemine talisporditööstust.
Kliimamuutused ohustavad kõiki Maal asuvaid ettevõtteid. Mõned neist on siiski haavatavamad kui teised. Prognoositakse, et VKEsid tabavad mõjud, sealhulgas äritegevuse katkestused, varakahju, tarneahelate ja taristu häired, teistest tugevamini, mis toob kaasa suuremad hooldus- ja materjalikulud ning kõrgemad hinnad. Samas pakuvad kliimameetmed ettevõtjatele mitmesuguseid uusi võimalusi selliste toodete ja teenuste väljatöötamiseks, mis aitaksid vähendada heitkoguseid ja kohaneda soojeneva maailmaga.
Arktikas toimuvad suured muutused, mille hulka kuuluvad keskmisest suurem temperatuuri tõus, suvise merejää kahanemine ja igijää sulamine. Jääkatte kahanemine kiireneb ja prognooside kohaselt mõjutab see jätkuvalt kohalikku loodust ja inimasustust. Samuti loob see võimalikku lisakoormust keskkonnale, nagu ulatuslik nafta ja gaasi leiukohtade uurimine ning uute laevateede avamine. Igijää sulamine võib tugevalt mõjutada inimasustust, näiteks võivad tekkida taristuprobleemid. Arktika tundlikud ökosüsteemid on keskmisest suurema temperatuuri tõusu tõttu märkimisväärselt kannatanud ja selline mõju eeldatavasti jätkub.
Prognoosid viitavad lumekatte ning järvede ja jõgede jääkatte vähenemisele, jõgede talvise ja kevadise vooluhulga suurenemisele mõnes piirkonnas ning vähenemisele muudes piirkondades (nt Soomes) ja suurematele tormikahjudele talvel. Sagedasemad ja tugevamad ekstreemsed ilmastikunähtused võivad keskpikas ja pikas perspektiivis avaldada piirkonnale kahjulikku mõju, näiteks suurendada põllukultuuride saagikuse muutlikkust.
Rannikualade üleujutused on minevikus mõjutanud Loode-Euroopa madalaid rannikualasid ning meretaseme tõusu ja tormi põhjustatud veetõusu ohu suurenemise tõttu on oodata riskide suurenemist. Eriti haavatavad on Põhjamere riigid. Prognooside kohaselt suurendab suurem talvine sademehulk talve- ja kevadüleujutuste ulatust ja sagedust, kuigi seni ei ole üleujutuste kasvu suundumust täheldatud.
Prognooside kohaselt on peamine mõju Kesk- ja Ida-Euroopas äärmuslikud temperatuurid. Koos suviste sademete vähenemisega võivad need suurendada põuaohtu ning peaksid suurendama suvel energianõudlust. Eeldatakse, et talvel ja kevadel suureneb eri piirkondades jõgede üleujutuste tugevus ja sagedus, kuna talvel hakkab rohkem sadama. Prognoositavalt suurendavad kliimamuutused ka põllukultuuride saagikuse muutlikkust ja metsapõlengute sagedust.
Vahemere piirkonnas on viimastel aastakümnetel olnud sademete vähenemisel ja temperatuuri tõusul suur mõju ning prognoositakse, et kliima jätkuva muutumise korral olukord halveneb. Peamised mõjud on vee kättesaadavuse ja saagikuse vähenemine ning suurem põudade, elurikkuse kao, metsatulekahjude ja kuumalainete oht. Tõhusam niisutus põllumajanduses võib vee puudujääki teataval määral vähendada, kuid sellest ei piisa, et korvata kliimast tingitud veepuuduse suurenemist. Lisaks mõjutab hüdroenergiasektorit üha enam vee vähesus ja kasvav energianõudlus, samal ajal kui turismisektor peab toime tulema vähem soodsate tingimustega suvel. Veeökosüsteemide hea seisundi säilitamiseks olulisi keskkonnavooge ohustavad kliimamuutuste mõjud ja sotsiaal-majanduslikud muutused.
Varasematel aastatel on linnade maahõive suurenemine ja linnaelanikkonna kasv paljudes kohtades suurendanud Euroopa linnade kokkupuudet erinevate kliimamõjudega, nagu kuumalained, üleujutused ja põuad. Äärmuslike sündmuste (nagu Elbe jõe üleujutus aastal 2002 või Kopenhaageni äravoolusüsteemi üleujutus aastal 2011) mõjud näitavad, et linnad on ekstreemsete ilmastikunähtuste poolt väga mõjutatavad. Tulevikus suurendavad jätkuv linnade maahõive, rahvastiku kasv ja linnadesse koondumine ning vananev elanikkond veelgi linnade mõjutatavust kliimamuutuste poolt. Linnaplaneerimine, linnajuhtimine ja rohelise taristu täiustamine võivad neid mõjusid osaliselt leevendada.
Temperatuuri tõus on eriti märgatav paljudes mägipiirkondades, kus on täheldatud, et liustike mass ja lumekate vähenevad, igikelts sulab ja sademehulk muutub, sealhulgas sajab vähem lund. Prognoositakse nende muutuste edasist suurenemist. See võib mõnedes mägipiirkondades (nt mõnes Skandinaavia osas) põhjustada sagedasemaid ja suuremaid üleujutusi, mis võivad mõjutada inimesi ja tehiskeskkonda. Prognoositavate lisamõjude hulgas on vähenev taliturism, hüdroenergia väiksem potentsiaal Lõuna-Euroopas, taimkattevööndite muutused ja laialdane elurikkuse kahanemine. On oht, et mäetippude läheduses elavad taime- ja loomaliigid surevad välja, kuna neil pole võimalik kõrgemale levida ja rännata.
Enamiku liustike kahanemine mõjutab ka vee kättesaadavust neist allavoolu asuvates piirkondades.
Nagu näha, on kliimamuutus raske teema ja see mõjutab meid kõiki. See võib tunduda ülejõukäivana, kuid hea uudis on, et lahendused on olemas. Vaadake, mida EL kliimakriisi lahendamiseks teeb ja kuidas saate sellele kaasa aidata.