Rahvusvaheline kliimameetmete rahastamine

Kliimakriis on üleilmne nähtus. Me peame vähendama heitkoguseid kõikjal maailmas – nende vähendamisest ainuüksi ELis ei piisa. Seepärast on EL uhke arenguriikidega tehtava koostöö üle, mis võimaldab pakkuda neile vajalikku toetust kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

EL, selle liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank on üheskoos suurim avalikku sektorit esindav kliimameetmete rahastaja arenguriikides: 2021. aastal panustasid nad selleks 23,04 miljardit eurot.

Nad on ka maailma suurimad ametliku arenguabi andjad (2020. aastal kokku 67 miljardi euro ulatuses), kusjuures see abi hõlmab üha rohkem kliimamuutuste vastu võitlemise meetmeid.

Terve rida riike üle maailma on võtnud Pariisi kokkuleppe alusel kohustuse viia rahastamisvood vastavusse eesmärgiga vähendada heitkoguseid ja tagada kliimamuutustele vastupanu võimekus, et aidata saavutada meie pikaajalisi kliimaeesmärke.

Sellega seoses on EL käivitanud ambitsioonika tegevuskava kestliku majanduskasvu rahastamiseks ning kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia. Ühtlasi aitab EL arenguriikidel parandada sealseid tingimusi CO₂-heite vähendamiseks pakutavate rahaliste vahendite kasutuselevõtuks.

2019. aasta oktoobris käivitas EL koos Argentina, Kanada, Tšiili, Hiina, India, Keenia ja Marokoga kestliku rahanduse rahvusvahelise platvormi, millega on nüüdseks ühinenud rohkem riike. Platvormi eesmärk on kaasata keskkonnasäästlikesse investeeringutesse suuremas mahus erakapitali.

Euroopa Komisjon eraldas 2021. aastal arenguriikidele 2,50 miljardit eurot, millest märkimisväärne osa (peaaegu 40%) läks kliimamuutustega kohanemise meetmete rahastamiseks.

Peale selle on võetud eesmärgiks kulutada aastatel 2021–2027 kliimaga seotud projektidele 30% kogu ELi eelarvest ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi puhul 35%, kusjuures aastatel 2014–2020 moodustas see kulu 20% ELi eelarvest.

Peale selle rahastas Euroopa Investeerimispank 2021. aastal kliimameetmeid arenguriikides 2,56 miljardi euro ulatuses. Näiteks pakutakse rahastust energiatõhusus- ja taastuvenergiaprojektide jaoks Aafrikas ja muudes piirkondades ning sageli kombineeritakse vahendeid komisjoni ja ELi liikmesriikide riiklike asutuste vahenditega.

ELi peamine toetuskanal poliitilise dialoogi ja konkreetsete sihipäraste kliimameetmete jaoks arenguriikides oli ülemaailmne kliimamuutuste liit+ (GCCA+). See liit toimis aastatel 2014–2020 ja asjaomased projektid on praegu lõpule jõudmas.

Selle algatuse raames antud toetuste maht kasvas esimeses etapis (2007–2014) eraldatud 317,5 miljonilt eurolt 420 miljoni euroni teises etapis (2014–2020).

GCCA+ puhul pöörati suurt tähelepanu vähim arenenud riikidele ja väikestele arenevatele saareriikidele, kuna need riigid on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamad.

Üldeesmärk oli edendada kliimamuutuste valdkonnas poliitilist dialoogi ja koostööd ELi ja arenguriikide vahel.

Prioriteetsed valdkonnad:

• kliimamuutuste temaatika lõimimine riiklike arengustrateegiate mitmesse aspekti;
• kliimamuutuste mõjule vastupanu võimekuse suurendamine;
• riikide abistamine kohanemis- ja leevendamisstrateegiate väljatöötamisel ja rakendamisel;
• nende abistamine pangalaenukõlblike (st kulutõhusate) kliimaga seotud arenguprojektide ettevalmistamisel ja rahastamisel.

Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (EFSD+) on osa ELi investeerimisraamistikust väljaspool ELi asuvate riikide jaoks. Sellega tagatakse mitmesuguste finantstehingute puhul üleilmne kaetus. See sisaldub ELi välistegevuse pikaajalises eelarveprogrammis – naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendis „Globaalne Euroopa“.

Tegemist on tervikliku vahendiga, mis hõlmab mitut eri viisi partnerriikide arengu toetamiseks, näiteks:

• tagatisi;
• segarahastamise teel antavaid toetusi (ELi toetused kombineerituna kommertspankade laenudega);
• tehnilist abi, aitamaks partnerriikidel parandada oma projektide kvaliteeti ja viia ellu reforme.

EFSD+ kaasab erasektorist rahalisi vahendeid kestliku ja kaasava majandusarengu edendamiseks. Selle kaudu toetatakse investeeringuid partnerriikides, et soodustada inimväärsete töökohtade loomist, tugevdada avalikku ja erataristut, edendada taastuvenergia kasutamist ja säästvat põllumajandust ning toetada digimajandust.

Investeerimisraamistik hõlmab ka välistegevuse tagatist, mille toel suureneb ELi-poolne kestliku arengu rahastus 53 miljardi euroni.

Välistegevuse tagatise maht on 39,8 miljardit eurot ning see võimaldab tagada EFSD+ toimingud. Koos erasektoriga ja tänu finantsvõimendusele võidakse aastatel 2021–2027 kaasata selle abil 200 miljardit eurot investeeringuid.

EL on jätkuvalt pühendunud sellele, et aidata jõuda arenenud riikide eesmärgini mobiliseerida 2025. aastaks eri allikatest ühiselt 100 miljardit dollarit aastas arenguriikide toetamiseks.

Rahastus tuleb paljudest eri allikatest – avalikust ja erasektorist, kahe- ja mitmepoolsetest ning alternatiivsetest rahastamisallikatest – ning seejuures pööratakse tähelepanu leevendusmeetmete tõhususele ja nende läbipaistvale rakendamisele arenguriikides.

Ühtlasi kutsub EL praegusi ja potentsiaalseid rahastajaid üles rahastama kliimameetmeid arenguriikides vastavalt nende suutlikkusele ja kohustustele.

2022. aasta septembris avaldas OECD aruande selle kohta, kui palju rahastavad arenenud riigid arenguriikide kliimameetmeid. Aruandest nähtub, et arenenud riigid teevad kliimameetmete rahastamisel edusamme ning on märke selle kasvutendentsi jätkumise kohta. Arenguriikide kliimameetmeid rahastati 2020. aastal 83,3 miljardi dollari ulatuses ehk rohkem kui 2016. aastal, mil rahastuse maht oli 58,6 miljardit dollarit.

Roheline Kliimafond loodi 2010. aastal, et aidata arenguriikidel vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kohaneda kliimamuutustega.

Alates 2014. aastast on sellesse kogutud algselt võetud kohustustele vastav summa 10,3 miljardit dollarit. ELi liikmesriigid on panustanud sellest peaaegu poole: 4,7 miljardit dollarit.

Rohelise Kliimafondi vahendite esimesel täiendamisel 2019. aasta oktoobris lubasid 27 riiki (millest enamik on ELi riigid) lisada fondi järgmise nelja aasta jooksul täiendavalt 9,78 miljardi dollari väärtuses vahendeid. 31. maiks 2022 olid ELi riigid eraldanud lubatud vahenditest 5,5 miljardit dollarit.

Samuti annavad mõned ELi riigid ja piirkonnad umbes 95% iga-aastastest vabatahtlikest toetustest, mille eesmärk on tagada kohanemisfondi toimimine; see fond aitab arenguriikidel kohaneda kliimamuutustega. Euroopa Komisjon lubas 2021. aastal toimunud COP26-l toetada kohanemisfondi 100 miljoni euroga.

Riigid peavad kliimasõbralikule majandusele üleminekuks ja kestliku majanduskasvu edendamiseks ligi meelitama täiendavaid avaliku ja erasektori rahalisi vahendeid.

Kliimamuutustele vastupanu võimekuse suurendamiseks ja CO₂-heite vähendamiseks tehtavate investeeringute hoogustamiseks tuleks võimendava vahendina kasutada rahvusvahelist kliimameetmete rahastamist, millega täiendatakse arenguriikide kohalikke ressursse.

ELi lähenemisviis on kahetine:

• otsetoetuste andmine kõige vaesematele ja haavatavamatele riikidele;
• toetuste abil erainvesteeringute võimendamine selliselt, et toetusi kombineeritakse avaliku ja erasektori, sealhulgas kahe- ja mitmepoolsete arengupankade laenude ja omakapitaliinstrumentidega.

Näiteks on EL ja selle liikmesriigid loonud eri piirkondade jaoks mitu segarahastamisvahendit, mille puhul toetusi kombineeritakse laenudega.

Lisateabe saamiseks klõpsake plussmärkidel.